Milleks mulle vaja triinu?

Milleks mulle vaja triinu,
triin ju lihtne lipakas.
Ootaks õige väikse viivu,
tuleks mõni kipakas.

Oleks justkui lambihari,
suur ja kohev - karvapealt,
magus nagu mustikmari,
kellelt silmi ei saaks pealt.

Oleks siuke õite õrngi,
siledam kui tehtud pilt.
Poleks sarvi, poleks sõrgi,
justkui õllepurgisilt.

Aga triinuga mul meenub
õite mitu asja hääd:
mina meelitan - ta keeldub,
peidab sooja põue käed.

Ja on ikka nõnna armas,
nõnna veetlev, triinulik.
Triinu käed ja jalad - varvas...
Õnnis naer ja hurmav pilk.