Kokkuvõte

Saavutatud eesmärgid

Käesoleva uurimuse võib lugeda kordaläinuks, sest saavutati kõik eesmärgid, mis said töö alustamisel püstitatud. Lisaks koguti hulk informatsiooni, mis on heaks võrdlusmaterjaliks tulevikus tehtavatele uuringutele. Pealegi on nüüd olemas programm, mis suurema osa taolise uurimuse rutiinsest vaevast enda kanda võib võtta.

Vähene standardite järgimine ning halvad HTML-i kirjutamise praktikad on probleemid, mida võib teadvustada endale igaüks, kes vähegi vaevub populaarsete veebilehtede koodipoolt kaema, kuid seni polnud võimalik välja tuua arve, mis kirjeldaksid kui tänane olukord siiski on. Just nimelt see on lünk, mille täitmine oli käesoleva uurimuse suurim saavutus.

Hinnang kasutatud metoodikale

Mõistagi ei saa teostatud uurimust pidada ilmeksimatuks absoluutseks tõeks – kaugel sellest. Kasutatud programm ei suutnud välja praakida sugugi kõiki ümbersuunamisi, veateateid ja pooleliolevaid lehekülgi. Kuid pole põhjust arvata, et need leheküljed on uuringu tulemusi oluliselt ühes või teises suunas kallutanud. Pigem jagunesid antud lehed hajusalt valideerunud ja mittevalideerunud lehtede vahel, mööndustega valideerunud lehti (mille hulka paljud sellised sattusid) aga võrdlustesse eelnimetatutud hulkade vahel ei arvatud.

Sellegipoolest ei saa jätta tähelepanuta vajadust edasistes uuringutes metoodikat täiustada.

Ettepanekud uuringu jätkamiseks

Kõige olulisem on täiustada teatud lehtede väljapraakimise metoodikat:

• lisaks HTML-ile sisule tuleks kontrollida ka HTTP päiseinfot,
• välja tuleks arvata lehed, mis on liiga väikese mahuga (näiteks alla 500 baidi),
• probleemseid lehti tähistavate fraaside hulka tuleks oluliselt täiendada.

Nüüd, kui on teada sagedasemad veateadete mustrid, on võimalik programm õpetada ära tundma mitmeid konkreetseid tüüpprobleeme, eristamaks näiteks seda, kas veateates „required attribute "FOO" not specified“ on FOO väärtuseks alt või type või hoopis midagi muud. Ka HTML-ist otsitavate elementide hulk tuleks laiendada (kasvõi juba selleks, et uurida kui palju kasutatakse elementi <embed>, mida käesolev uurimus üldse ei arvestanud).

Veelgi rohkem infot annaks aga see, kui võtta uurimuse alla ka mitmed leheküljega seotud failid:

• stiililehti ning uudisvooge võiks samuti valideerida, kasutades olemasolevaid validaatoreid,
• stiililehtede ja skriptide koodi võiks analüüsida analoogselt HTML-ga ning
• uurimusse võiks kaasata veel teisigi lehekülgi peale avalehe.

Antud uuringu jätkamine ei tohiks olla küsimus – see on põhimõtteliselt vaid programmi käivitamise vaev.