Deprecated: mysql_connect(): The mysql extension is deprecated and will be removed in the future: use mysqli or PDO instead in /home/triinne/public_html/mysqlconnect.php on line 3
Sissejuhatus

Sissejuhatus

Taust

Veebistandardid (World Wide Web Consortium’i ehk W3C soovitused) on liikvel olnud juba pikemat aega – HTML 2.0 (Hypertext Markup Language) aastast 1995 ja CSS 1 (Cascading Style Sheets) aastast 1996 – sellegipoolest on vastavate standardite järgimine veebiarendajate seas äärmiselt madal.

Tabelite kasutamine puht kujunduslikel eesmärkidel oli algselt vaid kaval trikk saavutamaks välimust, mille teostamist tollane HTML ette ei nänud, ent on seniajani laialdaselt levinud. CSS – veebi kujundamiseks loodud keel – ei leidnud arendajate seas just sooja vastuvõttu, sest brauseritootjate implementatsioonid olid puudulikud ja vigased. Vahepeal võitis „brauserite sõja“ Microsoft Internet Explorer (IE) ning selle veebilehitseja senini kestva ülemvõimu ajal kasvas üles hulk arendajaid, kes kirjutasid oma lehtedele „Töötab vaid IE-ga“ ning blokkisid kõik teisi brauserid kasutavad külastajad. Vahepeal õpetasid teised tootjad oma brauserid matkima IE-d – tutvustama ennast serverile valenime all ning matkima isegi IE vigu. Sedaviisi tulid ka teised brauserid areenile tagasi ning veebiloojad olid sunnitud mõtlema ka nende peale. Peamised brauserid said nüüd kõik rahuldavalt hakkama CSS-iga ning tabelid võinuks vajuda unustusse, kui üksnes kogu veeb poleks kihanud õpetustest „kuidas kujundada tabelitega veebilehti“. Loomulikult olid olemas W3C soovitused, aga neid igavaid dokumente ei lugenud ükski „terve mõistusega“ disainer. Siiski leidusid isikud, kes pidasid oma südameasjaks kuulutada sõnumit veebistandardite põhisest disainist. Raamatulettidele jõudis Jeffrey Zeldman’i lõputult ülistatud oranžide kaantega „Designing with web standards“, mis pööras oma lugejad lehekülghaaval veebistandardite usku. Paljud olid varmad muutuma, ent väga paljud... mitte.

Selline on taust olukorrale mis valitseb praegu maailmas ja ka Eestis. Mitmed noored ja hakkajad on pühendanud end standardite uurimisele ja järgimisele, aga väga paljud vanade võtetega harjunud pole kaugeltki varmad oma harjumuspärast stiili muutma. Vaidlus veebistandardite heade ja halbade külgede üle ei ole aga selle teadustöö teemaks.

Töö probleem ja eesmärk

Ehkki laialt on teada, et veebistandardite järgimine pole enamiku veebiarendajate prioriteetide hulgas, pole võimalik siiski väita mitte midagi kindlat seni kuni pole teostatud tõsiseltvõetavaid uuringuid antud vallas. Nagu on pikemalt kirjeldatud selle proseminaritöö uurimusprojektis, on kõik teadaolevad uuringud nii eestis kui mujal maailmas olnud üsna väikesemahulised ja oluliste puudustega.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on uurida kuivõrd vastavad Eesti veebilehed W3C HTML ja XHTML (Extensible Hypertext Markup Language) standarditele (ehk valideeruvad). Lihtsaim vahend sellise vastavuse kontrollimiseks on kasutada tarkvaralist programmi, mis kontrollib (X)HTML dokumendi vastavust temas defineeritud dokumenditüübi deklaratsioonile. Sellistest programmidest on vaieldamatult tuntuim W3C Markup Validation Service (tuntud kui W3C validaator), mida käesolev uurimustöö oma eesmärgi saavutamiseks rakendada kavatsebki.

Uurimustöö peaks muu hulgas andma vastused järgmistele küsimustele:

  1. Kui suur osa Eesti veebilehtedest valideerub?
  2. Millised on levinuimad vead veebilehtede koodis?
  3. Milline on erinevate dokumenditüüpide kasutamise osakaal?
  4. Milline on erinevate kodeeringute kasutamise osakaal?

Kirjutatud 22. aprillil 2005.

Trinoloogialeht

Eesti Trinoloogide Maja. Eesti trinoloogiahuviliste avalik kogunemiskoht. info@triin.net

Peamenüü

Sisukord

RSS, RSS kommentaarid, XHTML, CSS, AA