Deprecated: mysql_connect(): The mysql extension is deprecated and will be removed in the future: use mysqli or PDO instead in /home/triinne/public_html/mysqlconnect.php on line 3
Analüüs

3. Analüüs

3.1. Võrdlus varasemate uuringutega

Kuna Thomas Dowling’i 1997. aasta uuringu andmed on liialt vananenud ning Greg Lanier’i 2003. aasta uuringus käsitleti vaid vähest valitud hulka lehekülgi, siis piirdub järgnev võrdlus vaid Johannessen’i 2004. aasta uuringutest pärit andmetega, kui kõige sarnasematega:

Esimeses uurimuses valideerus 3,05% lehtedest, teises 0,4% (vaid üks leht 250-st) ja kolmandas 12,24%. Arvestades, et nimetatud uuringute valim oli märksa kitsam, siis pole tulemus 2,2% (koos mööndustega valideerunud lehtedega 2,7%) just väga paha (võrreldes 3,05%-ga; teine ja kolmas uurimus on võrdluseks liialt väiksed). Kuid tuleb arvestada, et mitmed käesolevas uurimuses valideerunud lehtedest olid väga lihtsakoelised, ning seetõttu pole võimalik öelda kas Eestis olukord on võrreldes Taaniga parem või halvem; kindel on vaid see, et Taani valitsus on erinevalt Eesti valitsusest tugevalt soovitanud riigiasutuste veebilehtede loomisel järgida W3C standardeid (Johannessen 2004b).

Esimeses uurimuses oli dokumenditüübi deklaratsioon olemas 35% lehekülgedest, mis langeb täpselt kokku käesoleva uurimusega. Teises Taani uurimuses oli dokumenditüübi deklaratsioon 38%, kolmandas aga tervelt 61% lehtedest.

Dokumenditüüpide jaotus Taani valitsusasutuste lehekülgedel

Joonis 14. Dokumenditüüpide jaotus Taani valitsusasutuste lehekülgedel 2004. aasta jaanuari-veebruari uuringus. (Johannessen’i andmete põhjal.)

Sarnaselt käesoleva ja Taani esimese uurimusega (jättes järgnevalt vaatluse alt välja Taani väiksemamahulised uuringud) oli levinuimaks dokumenditüübiks HTML 4.01 Transitional (Joonis 14), millele järgnes HTML 4.0 Transitional. Erinevalt Eestist oli Taani lehtede puhul kolmandal kohal HTML 4.01 Frameset, mis siin oli alles viiendal kohal ja viitab sellele, et Eestis kasutatakse raame vähem (ent see võib olla ka ekslik, sest valimid on siiski küllaltki erinevad). raamide vähesema kasutamise põhjuseks võib olla suurem serveripoolsete skriptide osakaal. Eestis kolmandal kohal olev XHTML 1.0 Transitional on Taani puhul oli alles kuuendal kohal, mis näikse viitavat siinsele suuremale XHTML-i kasutamisele. Nii Eestis kui Taanis oli neljandal kohal HTML 3.2. Taani uurimuses viies HTML 2.0 oli aga Eestis kaheksas, lubades taas oletada, et dokumenditüüpide valiku osas on Eesti progressiivsem.

3.2. Järeldused

Väga väheste lehtede vastavus veebistandarditele näib olevat tingitud kolmest peamisest standardeid pärssivast tegurist:

3.2.1. Üldlevinud halvad praktikad

Enamasti järgneme me nendele, kes lähevad kindla sammuga ees – kas antud rada ka õige on, on rohkem eesminejate mure – meie valime lihtsalt kõndimiseks kindlaid ja sissetallatud radu. Sama allegooria kehtib ka veebidisainerite puhul.

Kõige mõjuvõimsamaks praktikaks mainstream veebidisainis on tabelite kasutamine paigutuseks ning piltide <img> lisamine otse HTML-i kujunduseesmärgil, mida teeb vähemalt 73% lehtedest. Endiselt on laialt levinud mitmesugune presentatiivne HTML: paljukirutud <font> leidub 42% lehtedest ning elementi <center> kasutab 21%.

44% lehtedest kasutab JavaScript’i, mis enamiku lehtede puhul on selge liialdus – seda kasutatakse peamiselt nn. hover-efektide saavutamiseks, mida aga märksa lihtsam on teostada CSS-ga. Kuid CSS leiab kasutust vaid 60% lehtedest ja nendelgi enamasti väga vähesel määral.

3.2.2. Teadmatus

Enamik veebiautoreid ei lisa oma lehekülgedele dokumenditüübi definitsiooni, pidades seda kas mittevajalikuks või teadmata üldse sellise konstruktsiooni olemasolust. Keskmine veebidisainer lihtsalt ei näe vähimatki vajadust dokumenditüüpi määrata – pealegi ei räägi enamik HTML-i õpetusi sellest sõnagi. Need kes määravad, kasutavad enamasti üht kolmest Transitional-tüüpi definitsioonist, kas siis seetõttu, et need on kõige lõdvemate reeglitega, või lisab kasutatav tarkvara vaikimisi vastava definitsiooni igale dokumendile.

Eesti keeles leiduvate täpitähtede tõttu peaks suur enamus lehtedest olema sunnitud määrama kodeeringu, ometi on seda teinud vaid kaks kolmandikku. Seejuures nimetab ülekaalukas enamus lehtedest oma kodeeringuks ISO-8859-1, mis aga vastava ISO standardi järgi tegelikult eesti keele nõuetele ei vasta. Kuid kuna brauserid kasutavad nimetatud kodeeringumääratlusega dokumendi kuvamisel hoopis Windows-1252 kodeeringut, ning sama kasutavad ka paljud HTML-i redaktorid, siis pole midagi, mis nimetatud veast praktikas märku annaks.

Tuleb tõdeda, et paljud tegelikult ei tunne HTML-i või peavad presentatiivseid elemente palju väärtuslikumaks kui struktuurseid, näiteks pealkirju – suurepäraseid lehekülje struktureerimise vahendeid ning otsingumootorite „magneteid“ – kasutab vaid alla 10% lehtedest. Erinevaid loendeid kasutab alles iga kahekümnes.

Ning kui ei tunta HTML-i, siis pole imestada, et XHTML-i reeglitest teatakse veelgi vähem ning XHTML-dokumendi sisse kirjutatakse „vana hea“ HTML-i reeglite järgi, mis põhjustas mitmeid veateateid valideerimisel.

3.2.3. Hoolimatus

Üheskoos dünaamiliste veebirakenduste kasvuga on autorid oma lehe koodi suhtes veelgi hooletumaks muutunud. Tihti minnakse lihtsaima vastupanu teed ning varustatakse reavahetused lihtsalt elemendiga <br>, PHP-s on selle tarbeks koguni sisseehitatud funktsioon nl2br, mille kasutust tuleks piirata arendusfaasiga ning valmisrakendustes tarvitada midagi paremat. Dünaamiliste lehtede loojad ei paista teadvat või hoolivat sellest, et & on HTML-is eritähendusega sümbol ning selle vea all kannatas tervelt 30% lehekülgedest (see number näib suuremana kui arvestada, et enamik lehti saavad hakkama ilma linkideta, millel oleks üle ühe parameetri).

Üllatavalt sagedasti põhjustas vigu elementide paigutamine valesse kohta, mis on selge märk hoolimatusest, sest on raske uskuda, et inimesed, kes valmistavad lehekülgi raha eest pole teadlikud sellest, et elemendi <html> sees saavad vahetult olla vaid <head> ja <body>.

Kirjutatud 22. aprillil 2005.

Trinoloogialeht

Eesti Trinoloogide Maja. Eesti trinoloogiahuviliste avalik kogunemiskoht. info@triin.net

Peamenüü

Sisukord

RSS, RSS kommentaarid, XHTML, CSS, AA